Uudised

Millist rolli mängib eratervishoid Eesti tervishoius?

Ettevõtlusvabadus kui üks kodanike põhiõigusi toimib ja peabki toimima ka tervishoiusektoris. Ettevõtlikkust ja soovi ennast ettevõtjana teostada leidub hinnanguliselt umbes 10–15%-l inimestest igas populatsioonis. Võib arvata, et ka umbes 10%-l meedikutest on ettevõtlusgeen väljendunud. 
Ettevõtlus ei ole tihti seotud kasumiambitsiooniga, vaid pigem (otsustus)vabadusega, et realiseerida oma nägemus kvaliteedist, töökorraldusest, klienditeenindusest, kuid see eeldab ka riskijulgust, organiseerimis- ja juhtimisvõimet, majanduslikku mõtlemist. Ma usun, et enamikul meedikutest on peast läbi käinud oma praksise mõte, kui töövõtja rollis on tulnud leppida status quo’ga.
Perearstidele on ettevõtjaks saamine peaaegu kohustuslik, mis koos nimistu omamise kohustusega võib alustavale spetsialistile olla liigagi heidutav.
Edulugusid teistel erialadel on meie teada-tuntud arstidest ettevõtjate ja ettevõtete seas piisavalt. Peamiselt, kuid mitte imekspandavalt, pigem kirurgilistelt erialadelt. On olnud ka ebaõnnestumisi.

Kasu patsiendile ja tervishoiule
Eratervishoiu kasu seisneb eelkõige konkurentsis, mis puudutab patsientide teenindamise kvaliteeti, personali töötingimusi ja juhtimiskvaliteeti ning teenuste pakkumist sobivamas asukohas, piirkondlikku või üleriigilist kättesaadavust või ka innovatiivsust ja tehnoloogilise alternatiivi aspekti. Eratervishoiuasutuses on pea iga töötaja mure või patsiendi kaebus kohe ka omaniku mure, iga töötaja kaotus on ka omaniku kaotus.
Nii eratervishoiuasutuste kui ka perearstikeskuste omanikud on haiglajuhtide kõrval aktiivne osa praktiseerivast arstkonnast, kes mõtlevad ka üldisemalt tervishoiu korralduse kitsaskohtadele ja tulevikule ning kes saavad oma ettevõtte tööd korraldades mõjutada seda positiivses suunas. 

Õigus tervisekassa lepingule
Ligipääs tervisekassa lepingule ja võimalus osutada arstiabi riikliku ravikindlustuse alusel on erameditsiiniasutustele varieeruv. Peremeditsiiniteenuste pakkujatele on tulenevalt tervishoiu korraldusest leping garanteeritud. Sarnane olukord on olnud laste hambaravis ja nüüd värskelt ka füsioteraapiateenust pakkuvatel ettevõtetel. Muudes valdkondades ja erialadel teenuseid pakkuvatel ettevõtetel on võimalus osaleda iga viie aasta järel riigihankel ja seda tervisekassa väljapakutud erialadel ja maakondades. 
Kuigi hoiak, et eratervishoid nopib vaid kirsse tervisekassa tordilt ja tuleks hoida ravikindlustuse rahadest võimalikult kaugel, on visa kaduma, on tervisekassa näinud läbi aegade eratervishoius potentsiaali ja võimalust parandada arstiabi kättesaadavust. Raske on ette kujutada, et eratervishoius osutatakse arstiabi lähtuvalt kasumlikkusest, mitte vajadusest. Tasuliste teenuste kõrgemad hinnad ja kasvav proportsioon on eratervishoiu nišš, mis võimaldab pakkuda väärikat töötasu ja tagada investeeringutele mõistlik tasuvusaeg. Ravikindlustuse piiratusest tingitud nõudlus tasulisele teenusele tagab vabal turul alati ka pakkumise, kuid tervisekassa lepingu olemasolu on eratervishoiuasutustes siiski vajalik nii töö sujuva korralduse aspektist kui ka olukordadeks, kui ravikindlustusega patsiendi tervisehäda on nii suur, et isiklikust rahakotist makstavad tervisekulud ületavad mõistlikku määra. 
2023. aastal osutasid eratervishoiuasutused lepingulistel erialadel kokku 22% ehk viiendiku tervisekassa tasutud ambulatoorse eriarstiabi ravijuhtude arvust. Erialade lõikes ulatus proportsioon 10–40%-ni. Mitmes maakonnas osutavad näiteks oftalmoloogia, psühhiaatria jt vaimse tervise teenuseid vaid eratervishoiuasutused. Kõnekas näide eratervishoiu võimekusest ja reageerimisvõimest on ambulatoorne eriarstiabi Ukraina sõjapõgenikele, mida osutati 2023. aastal 13,2 tuhat ravijuhtu, kergendades sellega nii perearstide kui ka haiglate tööd. Arvud näitavad, et eratervishoid on kujunenud arvestatavaks võimekuseks ambulatoorse eriarstiabi osutamisel.

Barjääride kadumine töövõtjatele
Barjäär riikliku ja eratervishoiu vahel on kadumas ka mentaalsel tasemel. Töötamine haiglas ja eratervishoius paralleelselt ei ole enam taunitav, töötamine konkureerivates haiglates ilmselt veel on. On tervitatav, et arstid, õed ja teised spetsialistid ei ole enam valiku ees, kas üks või teine. Trend töötada nii haiglas kui ka eratervishoius ei ole pelgalt Eesti teema. Meenub vestlus ühe Hollandi haigla juhiga, kelle sõnul seal riigis suuremad haiglad lausa aitavad erapraksise sooviga arstidel neid luua, kuid tekib kohustus see haigla tegevusega siduda – haigla võidab patsiendi ja säilitab osakoormusega, kuid rahulolevama arsti. 
Ei saa kuidagi propageerida ületöötamist, kuid meedikute kutsumus ja tihti ka majanduskaalutlusest lähtuv vajadus töötada rohkem kui 40 tundi nädalas on seni hoidnud tervishoidu veepinnal. Valvamine maakonnahaiglas, töötamine haiglas ja eratervishoiuasutuses või ka haiglas ja asendusarstina perearstipraksises on aastaid toiminud lahendus, millele ei paista lõppu.
Töötamisest eratervishoiuasutustes on kujunenud alternatiiv välismaal töötamisele. On palju näiteid arstide pöördumisest kodumaale tänu võimalusele töötada eratervishoiuasutuses, mille nimel tehakse sihipärast tööd. Võimalus teha lisatunde või töötada osakoormusega eratervishoius kõrgema tasu eest on alternatiiv välismaale suundumisele ja suurendab meditsiinipersonali rahulolu. 
Ka võimalus pensionieas paindlikuks öövalvetevabaks töösuhteks rahulikumas keskkonnas  , pehme maandumine ülekoormusest või konfliktist tingitud halvast töösuhtest on plaan B, mida eratervishoid pakub.
Konkurentsi ja personali valikuvabaduste piiramine ei ole lahendus meedikute püsimiseks Eestis. Haiglatele jääb alatiseks kliinilise profiili atraktiivsusest tulenev konkurentsieelis tööturul.

Väärime kohta arengukavas
Tervishoiu korralduse tulevik peegeldub erinevates arengukavades. Haiglavõrgu arengukava käsitleb haiglavõrgu haiglaid, esmatasandi arengukava peremeditsiini jt esmatasandi teenuseid, kiirabi arengukava kiirabi jne. Eratervishoiusektorile ehk peenema nimega haiglavälisele eriarstiabile ei ole olnud kohta üheski neist. Loodan, et see väike, kuid tubli ja siiski ka oluline segment riigi tervishoiust väärib tulevikuvisiooni ka mõnes arengukavas.

Tõnis Allik
juhatuse esimees
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit