Uudised

arhiiv

2022

2021

2020

2019

EETAL liitus konsensusleppega

18.02.2022

18. veebruaril 2022 allkirjastati õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumite konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks. Konsensuslepe aastateks 2022-2026 seab eesmärgiks suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas. Konsensusleppega liitus ka Eesti Eratervishoiuasutuste Liit.



„Tunnustan EETAL-i poolt Eesti tervishoiu kõrgkoolide rektorite, juhtkondade ja õppejõudude suurepärast tööd koolide õpetamisvõimekuse järjepidavas kasvatamises üle aastate. Uus konsensuslepe annab lootust ja kindlust tervishoiu valdkonna, sh ka eratervishoiu ettevõtete võimekuse arenguks ning meie ees seisvate väljakutsetega hakkamasaamiseks. Oleme õppeasutustele kindlaks partneriks üliõpilaste praktikate läbiviimisel tulevaste tööandjate juures,“ ütles Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juht Tõnis Allik.

Konsensusleppega võtavad osapooled endale kohustuse rakenduskõrghariduses õdede põhiõppe ja teiste prioriteetsete erialade – farmatseutide, tegevusterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide õppekohtade arvu suurendamiseks, tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohtade ja juhendajate kindlustamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks.

* Uus lepe näeb ette, et haridus- ja teadusministeerium tagab õppekohtade rahastamise kokkulepitud mahus. Vastuvõtu taseme suurendamiseks 700 üliõpilaseni aastas esitavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel lisaraha taotluse kokku ca 15,1 miljoni euro ulatuses.
* Sotsiaalministeerium kutsub kokku tervishoiu kutsealade koolituskomisjoni, mis vaatab rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe koolitusmahud iga-aastaselt üle.
* Sotsiaalministeerium rahastab aastatel 2022–2023 õdede põhiõppe tööpraktika juhendamist läbi Euroopa Liidu kriisirahastu REACT-EU toetusmeetme ning praktikabaasid tagavad üliõpilastele õppepraktika kohad ja juhendajad vastavalt õppekohtade arvule.
* Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium analüüsivad koos partneritega erinevaid praktika rahastamise võimalusi, et rakendada alates 2024. aastast praktika kvaliteeti tõstev ning juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastuse süsteem. 

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu poolt allkirjastas konsensusleppe liidu juhatuse liige dr Kadi Lambot.



Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ütles leppe sõlmimise, et konsensuslepe võimaldab kõrgkoolil täiendavalt koolitada lisaks õdedele veel mitme teise olulise valdkonna spetsialiste nagu radioloogiatehnikud, bioanalüütikud ja füsioterapeudid. „Kõikidest nendest spetsialistidest tuntakse üle Eesti väga puudust ning nii tänu sellele leppele kui lisavastuvõtule on kõrgkoolil võimalik anda panus tööjõukriisi leevendamiseks," lisas Preeden.

„Riigi kasvav tervishoiuteenuste vajadus on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile äärmiselt südamelähedane teema. Lisaks õdede puudusele on veel mitmeid valdkondi, mis vajavad kokkuleppeid, et tervishoiuteenus oleks tasemel ja kättesaadav, näiteks hooldustöötajate ja eriõdede vajadus. Sellest olenemata oleme tervishoiutöötajate koolitajatena õnnelikud. Meie oleme seal, kus meid vajatakse,” sõnas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Eesti Kiirabi Liidu juht dr Lilian Lääts kirjeldas allkirjastamisel, et käimasolev pandeemia on eriti teravalt näidanud, et ka kiirabi süsteemis on õendustöötajate puudus ning täiendavate praktikakohtade loomisega suureneb tõenäosus, et tulevased spetsialistid leiavad just kiirabitöö olevat enda kutsumuse. ”Kiirabi on koht, kus eriti noored leiavad piisavalt väljakutseid ja adrenaliini ning meil on hea meel, et allkirjastatav leping suurendab meie baasides praktikal käivate tulevaste kolleegide hulka. Sellega tagame haiglaeelse meditsiiniabi jätkusuutlikkuse ja pideva arengu,” lisas Lääts.

Eesti Haiglate Liidu juht dr Urmas Sule rõhutas, et pädevad ja missioonitundelised tervishoiutöötajad on riigi jaoks hindamatu väärtusega. „Kõik sammud, mida astume selleks, et meil oleks rohkem õendusala töötajaid, on õiged ja vajalikud. Tahan väga tänada ministeeriumeid, tervishoiukõrgkoole ja kõiki koostööpartnereid võimaluse eest täna see vajalik samm ühiselt astuda. Koostöös peitub jõud!“ sõnas Sule.

„Perearst ilma pereõdedeta on lihtsalt arst, arst ilma nö perekonnata. Meie “perekonna” moodustavadki eelkõige pereõed. Perearstil on väga raske olla oma inimeste jaoks parim võimalik arst, kui tal ei ole suurepäraseid pereõdesid kõrval. Pereõed on meie inimeste jaoks esimene kokkupuutepunkt ning Eesti perearstide seltsi jaoks on tuleviku vaates oluline, et iga perearstikeskus saab ise hinnata, kui mitut pereõde meeskonda vaja on, pakkumaks kõigile meie inimestele kättesaadavat, laiapõhjalist ja tõenduspõhist perearstiabi, mistõttu on äärmiselt oluline, et tublisid õdesid jaguks igale poole üle Eesti,“ edastas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak seltsi sõnumi konsensusleppe allkirjastamisel.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juht Ulvi Tasane ütles, et konsensuslepe on oluline verstapost tervishoiusektori koolitusmaastikul. „Järjepidevus koolitatud tervishoiutöötajate näol on eesmärk, mida saavutatud kokkulepe aitab edukalt ellu viia. Väärtustades oma tervist, väärtustame ka parimaid spetsialiste! Kutseliidu jaoks on oluline iga tervishoiusektoris töötav inimene, kui nende arv suureneb saab väikeste, kuid oluliste sammudega minna suurema eesmärgi suunas!“ lisas Tasane.

„Õdede õppekohtade arvu suurendamine võtab kursi õdede puuduse vähendamisele. Õeskond on seda kaua oodanud. Suurenenud õppekohtade arv annab õdedele lootust kolleegide lisandumisel töökoormuse vähenemiseks ja ka Eesti inimestele kindluse, et õdesid on tervisemurede lahendamiseks piisavalt. Lisaks oleme tänulikud, et lõpuks on leitud võimalus ka praktikajuhendajate tööd tasustada,“ ütles leppe allkirjastamisel Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõi välja, et OSKA uuringud näitavad üha kasvavat vajadust tervishoiutöötajate, eriti õdede järele. „Oleme viimastel aastatel suurendanud vastuvõttu õeõppesse. Sel aastal võetakse vastu 600 üliõpilast, kuid see ei ole veel piisav, et katta ühiskonna vajadust. Mul on hea meel, et sotsiaalministeerium on tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse lahendamiseks kutsunud kokku kõik osapooled. Täna sõlmitav kokkulepe annab võimaluse võtta vastu 700 õeõppe tudengit aastas, tagades neile ühtlasi kvaliteetse juhendamisega praktikakohad. Kokkuleppe täitmiseks on vaja stabiilset rahastust ning selle peame saavutama riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, paralleelselt kogu kõrghariduse tegevustoetuse suurendamisega,“ kirjeldas Kersna.

„Õed ja teised tervishoiuspetsialistid on meie tervishoiu alustala, kelle vastutusvaldkond on üha laienemas. Veelgi teravamalt tõi tervishoiutöötajate olulisuse esile COVID-19 pandeemia, kus meie peamistest eesliinitöötajatest – õdedest – on puudus nii tervishoiu- kui hoolekandeasutustes. Konsensusleppe osapoolte ühine soov tuua tervishoidu uusi spetsialiste ning panustada nende praktika korraldamisse on oluline samm tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks. Vajalikke rahalisi vahendeid selleks taotleme ka riigi eelarvestrateegia protsessis,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.



Leppe allkirjastasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Haiglate Liidu juht dr Urmas Sule, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak, Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees dr Lilian Lääts, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige Kadi Lambot, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Fotod: Rene Suurkaev

tagasi

Soovid astuda liikmeks või täpsemat infot liidu kohta?