Uudised

arhiiv

2019

Võitlus eratervishoiuga on tekitanud ravijärjekorrad

11.04.2019

Ivo Saarma, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige, AS Fertilitas juhataja
11.04.2019

Kas võitlus arsti juurde saamise nimel on paratamatus, millega tuleb leppida? Pakun välja lahenduse, kuidas inimesed saaksid oma maksuraha eest palju kiiremini tasuta arstiabi. 

Pikad ravijärjekorrad on muutunud Eestis paratamatuseks, aga sellega ei tohi leppida. Võimalik lahendus on see, kui anname ravikindlustatud inimestele vabaduse valida arsti ja tervishoiuasutust. Praegu on inimeste valik piiratud haigekassa lepingupartneritega, kuigi arste ja tervishoiuasutusi on Eestis palju enam. Nii nagu hambaravihüvitist ei saa kasutada igas kliinikus, sest nad ei ole haigekassa partnerite nimekirjas. Miks peavad inimesed kannatades ootama ravijärjekordades, kuigi vajalikku abi osutavaid arste ja raviasutusi on teisigi?

On erakliinikuid, kes riigihangete tulemusel on saanud Haigekassa lepingupartneriks ehk neil on võimalik osutada ravikindlustatud isikutele tasuta arstiabi. Haigekassa jaoks on sellised konkursid kasulikud, sest erakliinikud teevad sageli kuni 15%-lisi allahindlusi. Kui märkimisväärne osa kõigist tervishoiuteenustest õnnestuks pakkuda 15% soodsamalt, siis saaks sama raha eest palju rohkem inimesi tasuta arstiabi. Selle tulemusena ravijärjekorrad väheneksid.

Seega, anname ravikindlustatutele vabaduse valida arsti ja tervishoiuasutust ning garanteerime arstiabi tasumise kindlustuse ulatuses. Nii saavad inimesed kiiremini arstile ja ka terveks. Tulemusena naasevad inimesed kiiremini tööle ning jätkavad panustamist solidaarsesse ravikindlustusse. See on kasulik nii patsientidele kui ka riigile. 

Selline süsteem tõstaks esialgu arstiabi teenuse kasutamist, sest inimesed pääseks lõpuks arsti juurde või saaks koha ravijärjekorras. Pärast seda on oodata nõudluse kiiret vähenemist, sest tervishoiuteenus ei ole tarbimisele suunatud teenus, mille nõudlus kättesaadavuse paranemisel suureneks. Pigem vastupidi, sest kiire arstiabi vähendab tüsistuste tekkimise võimalusi ning terves ühiskonnas haigestutakse vähem.

Konkurents tervishoius tagab patsiendikesksuse 

Kindlasti leidub neid, kellele eelkirjeldatud lahendus ei sobi, sest konkurentsi tekitamine hävitab nende meelest tervishoiu. Mina sellega ei nõustu, sest konkurentsisituatsioonis arendatakse välja üha paremaid ravimeetodeid ning täiendatakse meditsiiniseadmeid. See tähendab, et tervishoiuteenused on järjest kõrgema tasemega ning muutuvad üha patsiendikesksemaks.

Konkurentsi kohta on ka öeldud, et see sunnib haiglaid ostma endile samasuguseid seadmeid, selmet osta mitme peale seade, mida Eestis veel ei ole. Aga just konkurentsi moonutused ja majandusliku vastutuse puudumine on viinud tänase võidurelvastumiseni. Konkurentsi tingimustes ostetaks üksnes neid seadmeid, mille järgi on põhjendatud vajadus ja mille soetamine end ära tasub, sest vastasel juhul ootaks raviasutust pankrot. 

Konkurentsi juures tuleb arvestada ka mõnede eranditega. Harva teostatavad tegevused, näiteks organite transplantatsioon, on mõistlik tsentraliseerida piirkondlikesse haiglatesse. Erandiks on ka erakorraline vältimatu abi, mille puhul on olulisim teenuse võrdne kättesaadavus ja abi kiirus üle Eesti. Küll aga ei tohiks nende erandite järgi kehtestada reegleid kogu tervishoiule.

Ausa konkurentsi tagamine tervishoius

Kõigile tervishoiuteenuse pakkujatele peavad kehtima samad ja läbipaistvad reeglid. Näiteks Saksamaal kehtivad riigi ja eratervishoiuasutustele samad nõudmised ning nad konkureerivad samade reeglite alusel, et osutada ravikindlustatud isikutele arstiabi. Uuringute järgi suudavad Saksamaa eratervishoiuasutused osutada teenuseid efektiivsemalt ja odavamalt.

Tulles tagasi Eestisse, siis ka meie eratervishoiuasutused suudavad pakkuda eriarstiabi efektiivsemalt ja odavamalt kui riiklikud tervishoiuasutused. Vaatame näiteks haigekassa eriarstiabi hanke tulemusi, kus paljudel erialadel suudavad erakliinikud osutada eriarstiabi 15% odavamalt kui riiklikud tervishoiuasutused.

Kui eratervishoiuasutused suudavad arstiabi odavamalt pakkuda, siis miks on meil ravijärjekorrad? Selle põhjuseks on moonutatud konkurents, mille puhul eelistatakse automaatselt riiklikke, kuid ühtlasi ka kõrgema teenuste hindadega tervishoiuasutusi. Patsiendi vaatepunktist on kasulikum, kui haigekassa ostaks teenuseid soodsamalt pakkujalt, sest siis pääseb arstile rohkem inimesi. Erakliinikute potentsiaali ravijärjekordade lühendamiseks ei ole kasutatud, vaid iga järgneva haigekassa hankega on erakliinikute osakaalu hoopis vähendatud.

Erakliinikute osakaalu vähendamist on põhjendatud sellega nagu nad tegeleks vaid arstiabi kuluefektiivse poolega, samas kui riik peab tegelema kõige ühiskonnale olulisega. Nii see ei ole, sest erakliinikutele antakse võimalus osutada vaid teatud osa tasuta arstiabist, mida riigihaiglad pakkuda ei suuda. Samuti on erialasid, mida erakliinikutel osutada ei ole lubatud. Erakliinikutel on võimalus pakutu koos allahindlusega vastu võtta või sellest loobuda ning võistelda tasuliste teenuste müügis kõigi tervishoiuasutustega, sh riigihaiglatega ja seda isegi teenuste osas, mida ei ole haigekassa teenuste loetelus nagu näiteks suur osa ilukirurgiast.

Praegune riigihaiglate eelistamine tekitab igal juhul küsimusi, sest haigekassa räägib ise ju kulupõhisest omahinnast. Kui kogu süsteem seda teeks, siis formuleeruks ka õige hind ja tõepoolest võib selguda, et saaks ka odavamalt.

Tasulised teenused riigihaiglates

Riigihaiglates luuakse maksuraha eest infrastruktuur, soetatakse seadmed ja siis tuleb maksumaksjal maksta ravi eest, mis on paljudel juhtudel haigekassa hinnakirjast kordades kallim. Inimeste maksupanust ravisüsteemi tuleb kasutada tasuta arstiabi andmiseks, mitte riigihaiglate kõrvaläride loomiseks.

On neid, kes ütlevad, et tegemist ei ole riigihaiglate, vaid aktsiaseltsidega ning neil ongi õigus osutada ka tasulisi tervishoiuteenuseid. Huvitav paradoks, kui räägitakse tasuliste tervishoiuteenuste osutamisest, siis on tegemist aktsiaseltsidega, kes võivad vabalt konkureerida, aga kui jutt on haigekassa rahastusest, siis on tegemist riigiomandiga, mida tuleb eelistada. 

Tasuliste vastuvõttude osakaal võib riigihaiglates olla väike, kuid raske on mõista, miks peavad ravikindlustatud isikud ootama ravijärjekorras, kui samal ajal kasutatakse nende maksuraha tasuliste teenuste osutamise loomiseks. Soomes ei tegeleta riigi ja kohalike omavalitsuste omanduses olevates haiglates tasuliste teenuste müügiga vabaturul ning patsientidele osutatakse tasuta tervishoiuteenuseid, milleks need raviasutused loodi. 

Raviasutused, kes on mõnel erialal saanud eelisjärjekorras ehk ilma konkursita haigekassa lepingupartneriks ei tohiks omada õigust sel erialal tasulisi teenuseid müüa. Konkursi kaudu lepingupartneriks saanud raviasutustel võiks tasuliste teenuste osutamise õigus tekkida üksnes siis, kui kohustused haigekassa ees on täidetud ning selgi juhul tohiks tasulisi teenuseid osutada vaid haigekassa hinnakirja alusel. Raviasutused oleksid oma hinnakujunduses täiesti vabad erialadel, kus neil haigekassa lepingud puuduvad.

Ravijärjekordade lühendamine peab olema prioriteet

Nüüd jõuame rahani, mida ei ole kunagi piisavalt. Pelgalt raha juurde andmisega alati probleeme ka ei lahenda. Näiteks Suurbritannias anti tervishoidu raha juurde, aga arstiabi kättesaadavus oluliselt ei paranenud – raha kadus süsteemi ära ja teenused muutusid kallimaks. Kui eesmärk on sõnastamata ja probleemi olemus lahendamata, siis raha probleemi ei lahendagi. Eesti Eratervishoiuasutuste Liit on välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt haigekassa muudetakse kindlustusorganisatsiooniks ning raha liigub koos maksumaksjaga. See muudaks tänase süsteemi paradigmat.

Patsientidele valikuvabaduse andmisega lõpeb ära inimeste nörritamine riigihaiglates arsti vastuvõtule saamisega, kus tasulisele vastuvõtule pääseb paari kuuga, aga tasuta vastuvõtule ei saa nii kiiresti registreerudagi. Seda enam, et tasuline vastuvõtt on ligi kolm korda kallim kui haigekassa hinnakirjas kehtestatud, samuti kallim ka kui eratervishoiuasutustes.

tagasi

Soovid astuda liikmeks või täpsemat infot liidu kohta?