Uudised

EETAL kutsub üles konstruktiivsele dialoogile

Kui majandus kiratseb, satub Eesti tervishoid alati suure pinge alla, sest kahanenud sotsiaalmaksu laekumine ja kulusid samal ajal kiiresti kasvatavad palgalepped ei ole omavahel kooskõlas. Eesti Arstide Liidu 15.04.2025 koalitsioonileppe koostajaile suunatud avaldus sisaldab mitmeid heas usus tehtud ettepanekuid tervishoiusüsteemi rahastamise ja korralduse parandamiseks. Samas väljendab see seisukohti, mis käsitlevad eratervishoiuasutusi ebaproportsionaalselt kriitilises toonis ning eiravad erasektori rolli ja väärtust Eesti tervishoiusüsteemis.
 
Eratervishoiuasutused täidavad olulist lünka riikliku süsteemi kõrval, pakkudes kiiremat kättesaadavust, paindlikkust ja suurt hulka teenuseid, mida avalik sektor ei suuda piisavas mahus või kvaliteedis pakkuda. See on võimaldanud Tervisekassal läbi hangete sõlmida ravi rahastamise lepinguid eratervishoiuasutustega mahus, mis jääb ca 7% kogu ostetava raviteenuse mahust. Erasektorit on Tervisekassale vaja, sest avaliku sektori ravivõimekus on piiratud, patsiendid vajavad abi, Eesti tervishoiutöötajatele on eratervishoiuasutused paindlik ja väärtuslik lisavõimalus tähendusrikka töö tegemiseks ning eratervishoiuasutuste innovaatilisus on oluliselt täiendanud Eesti tervishoiu tervikpanust.

1. Patsiendi huvi on esikohal

Patsient ei huvitu sellest, kas teenuse osutaja on era- või riiklik – teda huvitab, et abi oleks kättesaadav, kvaliteetne ja võimalikult kiire. Seetõttu on koostöö erasektoriga süsteemi tugevdamise, mitte nõrgestamise viis. Kitsendav ja ideoloogiline lähenemine tervishoiule viib ainult suuremate järjekordade ja rahulolematute patsientideni. Meie lähiaastate fookus peaks olema suunatud üksteise täiendamisele, integratsioonile, andmete liikumise ja kasutamise kasvatamisele ja innovatsioonile, et piiratud ressursside tingimustes maksimeerida iga euro eest saadavat efekti.
 
2. Teenuste kättesaadavus ei tohi kannatada ideoloogilistel põhjustel

EAL-i ettepanek piirata eratervishoiuasutuste lepingumahtu juhul, kui haiglavõrgu arengukava haiglad (nn HVA haiglad) ei suuda mahtu täita, lähtub soovist eelistada riiklikke partnereid, kuid ei arvesta patsiendi vaatenurka. Kui HVA haigla ei suuda mingit teenust pakkuda, siis ei lahenda olukorda see, kui ka erameditsiin selle eest tasu ei saa – see lihtsalt vähendab patsientidele pakutavate teenuste mahtu ja halvendab ravi kättesaadavust.
 
3. Eratervishoiuasutused ei ole süsteemi vaenlased 

Eratervishoiuasutused ei ole Tervisekassa ega haiglavõrgu konkurendid, vaid koostööpartnerid. Kui ravijuhud erasektoris kasvavad, siis näitab see vajadust. Lepingumahu suurenemine on vastus reaalsele nõudlusele. Samal ajal pakub erasektor paindlikkust, investeerivad ise taristusse ja tehnoloogiasse ning stabiliseerivad tervishoiusüsteemi. Ei ole liialdus väita, et eratervishoiuasutuste roll väärtuslike ja paindlike tööandjatena on andnud olulise panuse Eesti tervishoiutöötajate püsimisega Eesti patsientide teenistuses, võrreldes lähiminevikuga.
 
4. Teenuse omahind ja kvaliteet

Erasektor suudab pakkuda lahendusi kuluefektiivselt ning Tervisekassale on eratervishoiuasutuste hinnad olnud võimalus teenuse kulu kontrollimiseks ning referentside hankimiseks – seda isegi olukorras, kus HVA haiglatel on mitmeid eeliseid (nt kapitalikulu rahastatakse tihti EL vahenditest); kuid riik peab ka nende töö väärtust vastavalt hindama. Lahendus ei ole teenuse osutamise piiramine, vaid õiglasem ja läbipaistvam hinnastamine kõigi partnerite suhtes.
 
5. Eratervishoiuasutused toovad innovatsiooni ja efektiivsust

Erasektor on paindlik ja reageerib kiiresti muutuvatele vajadustele, olgu selleks uued ravimeetodid, tehnoloogiad või patsiendikesksed teenusemudelid. Uuendused nagu digiregistratuur, kaugvastuvõtud, elektrooniline järelhooldus jm on sageli just eraalgatuse tulemus. See kiirendab arengulevikut ka avalikus sektoris. Ent innovatsioon ei ole mitte ainult tehnoloogiline, vaid ka ravis – mitmetes niššides taastavast kirurgiast taastusravini on erasektor uudsete ravivõtete, või kogu ravi arendamise ja osutamise liidriks – ja see täiendab Eesti tervishoidu, mitte ei võta sellelt midagi ära.
 
6. Erasektor vähendab riigi rahalist survet

Iga ravijuht, mille erasektor võtab enda peale, on üks koormus vähem riigieelarvele investeeringute, personali ja halduskoormuse mõttes. Samas maksavad eraraviasutused maksud ja arendavad tervishoiusüsteemi oma vahenditest, mis on ühiskonnale täiendav väärtus.
 
7. Eratervishoiuasutused töötavad läbipaistva ja mõõdetava kvaliteediga

Paljudel eratervishoiuasutustel on hästi toimiv kvaliteedijuhtimise süsteem, regulaarsed patsienditagasiside kogumised ja efektiivne töökorraldus. Need näitajad aitavad muuta tervishoiuteenuse kvaliteeti jälgitavamaks ning loovad usaldust süsteemi vastu. Veel enam – kuna Tervisekassa eratervishoiuasutustele suunatava hanke tingimuseks on muuseas tervishoiutöötajate sertifitseeritud kutseoskused, siis on erakliinikute arstid pidevalt resertifitseeritud.
 
Kokkuvõtteks

Eesti tervishoid vajab terviklikku ja tulevikku vaatavat käsitlust, kus kõik osapooled – riiklikud haiglad, perearstid ja eratervishoiuasutused – on osa ühisest süsteemist. Eratervishoiuasutuste rolli alavääristamine või nende teadlik eemaldamine rahastusmudelist on lühinägelik, patsiendikahjulik ja tervishoiuvaenulik samm.
 
Me kutsume üles konstruktiivsele dialoogile, mille keskmes on patsiendi heaolu ning otsused põhinevad reaalsel vajadusel ja tõenduspõhisel analüüsil, mitte asutuse omandivormil.
 
Eratervishoiuasutuste nimel EETALi juhatuse liikmed:

Tõnis Allik, Medicum
Marja-Liisa Alop, Meliva
Edvard Garder, Confido
Andrus Loog, Taastava Kirurgia Kliinik
Lauri Maisvee, Fertilitas